Kuidas orienteeruda kiirelt arenevas kunstküünte maailmas

Angela Anton Küünetehnik-koolitaja

Tänapäev on esitanud naise välimusele, olenemata east, kõrged nõudmised. Endast hoolivalt naiselt oodatakse kauniks olemist igal ajal, nii pidulikel hetkedel, tööl olles kui ka puhkusel ja vaba aega veetes. Kiire elutempo ja jätkuv ajanappus seavad meid hea väljanägmise nimel sageli erinevate valikute ette. Tulemust soovitakse saada väikese vaeva ja minimaalse ajakuluga. Tänu arenevale ilutööstusele, mis loob üha uusi erinevaid võimalusi hoida oma välimus püsivalt kaunina, on see muutunud ka suhteliselt kättesaadavaks.

Populaarsust võitnud kunstküünte kõrvale on aastate jooksul tekkinud palju teisi püsiiluteenuseid, näiteks kunstripsmed, püsimeik või suvehitt — geeliga kaetud pediküür, rääkimata elementaarseks saanud erinevatest juuksuriteenustest. Nii nagu kogu ilumaailm püüab areneda, on ka kunstküünetööstus pidevas arengus. Enam pole küsimus, kas kaunid ja hoolitsetud kunstküüned on moes, pigem vaevab soovijaid probleem, et milliseid kunstküüsi panna ja kus ning kes neid võiks paigaldada. Hetkeolukord turul näitab, et meie tarbija on jätkuvalt infosulus ja müütide küüsis. Teenusepakkujaid on palju, aga adekvaatset ja erapooletut informatsiooni on raske leida.

Vaatamata asjaolule, et kangas-, akrüül- ja geelküüned umbes 15 aastat meie klientidele kättesaadavad olnud, on kõige sagedamini esitatud küsimus ka veel täna, et „Mis vahe on geelküüntel, kangasküüntel ja akrüülküüntel?“. Kahjuks jagatakse tänagi vastuseid, et mõni tehnika on „mürgisem“ või mõni tehnika „kahjustab“ oma küünt rohkem jne.

Pidevalt ja jätkuvalt kestavad küünetehnikute vahel vaidlused teemadel, et millises tehnikas kunstküüned on ilusamad või millise tehnikaga jäävad küüned „paksud“ ja millisega „labidad“. Vaatamata või hoopis tingitud valemüütidest, liigub maailm suunas, kus erinevaid küünepikendussüsteeme hakatakse omavahel järjest rohkem siduma ja nende häid omadusi ühendama ning halbu omadusi likvideerima. 

Olenemata tehnikast peaksid kõik kunstküüned välja nägema siiski ühtemoodi kaunid. Küüned on hästi tehtud, kui küünelaki alt pole võimalik eristada materjali ja tehnikat. Põhitõed, mis kunstküüne kuju puhul rolli mängivad, on kõigi tehnikate puhul ühesed. Materjalide valikud tulenevad küünethniku käekirjast, maitsest ja isiklikest eelistustest. Nii nagu kellegi jaoks on lihtsam ja meeldivam teha kangasküüsi ja ta teeb neid hästi, siis teise jaoks on töö lihtsam geeliga ja kolmas harjunud vaid akrüüliga töötama. Loomulikult mängivad ka väga olulist rolli kliendi oma küüned, võib julgelt väita, et teatud inimestel püsivad kõik kunstmaterjalid ideaalselt peal aga mõnel juhul tuleb kaua katsetada ja otsida, et leida õige ja sobiv kunstküünte tehnika.

Küünepikendussüsteemide vahel orienteerudes aitab teadmine, et kõikide põhikomponent on üks ja sama, selleks on akrüül. Erinevad on vaid kivistumise viisid ehk initsiaatorid, mis keemilise protsessi käivitavad.

Akrüülküüned

- on pulbri ja vedeliku kooskõlas toimiv tehnika, kus oluliseks peetakse pulbri ja vedeliku õiget vahekorda. Selle tehnika initsiaatoriks on hapnik, ehk materjal hakkab kivistuma õhu käes. Tema miinuseks on toodud tugevat ja väga iseäralikku lõhna, plussideks tugevust ja väga täpseid vormimisvõimalusi ning võimalust küüsi lahti leotada. Küünetööstus on palju vaeva näinud, et muuta akrüülitehnika lõhnatuks ja töötanud antud valdkonnas välja erninevaid uuendusi. Turule on jõudnud peaaegu lõhnatud akrüülivedelikud ja akrüülid, mis kivistuvad alles UV- lambi all nagu geelidki .

Kangasküüned

Valmivad kanga, liimi ja aktivaatori koosluses. Initsiaatoriks on siin aktivaator, pärast mille kasutamist liim kiiresti kivistub. Antud tehnikat peetakse alusetult pisut vananenuks. Hästi tehtud kangasküüned on õhukesed ja paistavad väga loomulikud. Ette on heidetud, et kangasküüned murduvad kergesti ja kangasküüntele on rakske kuju anda. Uudsed kangaliimid on nüüd paksud vaiguliimid, mille abil annab kuju kergesti modelleerida.

Uute liimidega ei ole probleemiks ka kanga märgamine nii, et ka klaaskiud kangas muutub silmapaistmatuks rääkimata siidist. Negatiivseks on peetud veel aktivaatori lõhna ja pihustamisel tekkivat lendlevust, mis on ka allergiate põhjuseks. Nüüd jälle uue võimalusena kantakse aktivaator küünele pintsliga.

Geelküüned

Võimaldavad hetkel kõige suuremat mänguruumi. Etteheiteks on see, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või hoopis, et geelküüned on ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla väga õhuke ent samas vastupidav. Geelitehnoloogia puhul on segatud akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik ning täiustatud seda toodet nii, et see ei kivistuks õhu käes. Selleks mõeldi välja UV-lambid, mis on selle tehnika puhul ka initsiaatoriks. Suuremaks miinuseks peeti fakti, et geeli polnud võimalik lahti leotada. Nüüdseks on olemas geelid, mida on võimalik ka lahti leotada.

Viimasel aastakümnel on hakanud kunstküünetööstus erinevate tehnikate tugevaid külgi omavahel siduma ja tulemuseks on täiesti uued tooted ja võimalused. Näiteks on leitud viis, kuidas ühendada akrüüli tugevus geeliga nii, et töö jääks loomulik ja õhuke nagu kangasküüned. Tehnikas kasutatakse akrüülgeeli, kuhu tugevuse andmiseks raputatakse enne kivistumist akrüülpulbrit. Töö valmib kiiresti ja sarnaneb oma olemuselt kangasküüntele. Kangasküünte modelleerimise lihtsustamiseks on välja töötatud fiibergeelid, mis asendavad vaiguliimi. Kangariba annab tugevuse ja geeliga vormitakse kuju. Jälle töötavad koos kaks tehnikat.

Peale tehnikate segamise on palju tooteid muudetud universaalseteks, ehk nende kasutamine oleks võimalik nii geelküüntel, kangasküüntel kui akrüülküüntel. Näiteks võiks tuua universaalsed kattegeelid. Pole olemas „halba” või “head“ kunstküünte tehnikat, on olemas „igaühele oma“. Halb maine tekib ainult oskamatusest või lohakast tööst.