(Ostukorv on tühi) Logi sisse
Kus kipuvad küünetehnikud vigu tegema?

Kus kipuvad küünetehnikud vigu tegema?

Angela Anton
Küünetehnik-koolitaja

Ajakiri „Avenyy Professional”
Suvi 2008.a.

 

Vaatamata rohketele negatiivsetele kommentaaridele ja spekulatsioonidele kunstküünte moest minemise kohta, on kunstküünte populaarsus aina kasvanud. Järjest laieneb klientide ealine sihtrühm ning juurde tuleb üha uusi küünetarvikute ja -materjalide maaletoojaid. Jätkuvalt suur nõudlus kunstküünte järele tekitab omakorda nõudluse head teenusekvaliteeti pakkuvate küünetehnikute järele.

Paraku on turuseis praegu pisut kurb - küünetehnikuid tuleb küll juurde nagu seeni pärast vihma, aga tööd ei jätku sugugi mitte kõigile, heade tegijate töökoormus on suur ning klientidel on sobivaid aegu raske leida.

Küünetehnikute koolitamisest

Eelkirjeldatud olukorra tekkimisel on mitmeid põhjusi, kuid kindlas­ti on üks olulisemaid valearusaamu küünetehniku elukutsest see, et tegu on hõlpsalt omandatava ameti ning tööga, mis ei murra konti. Nii kipuvad küünetehnikuteks õppima inimesed, kellele ei meeldi üldse käsitööga tegeleda või kes pole oma isikuomadustelt teenu­sepakkujad ega klienditeenindajad.

Teine ja suuremgi probleem seostub koolitustega. Koolitajaid on palju nagu ka erinevaid kunstküünematerjalide kaubamärke. Iga maaletooja koolitab küünetehnikuid lähtuvalt enda pakutavast tootemargist ning sageli keskendutakse tootekoolitustele, pannes vajalikust vähem rõhku teoreetilistele põhiteadmistele. Erinevate firmade koolituste kestus varieerub märgatavalt ning praktika on pea olematu. Nii ongi tekkinud olukord, kus turul tegutseb palju küünetehnikuid, aga nende üldine tase on nõrk ja arusaamad hea kvaliteediga kunstküüntest väga erinevad.

Kolmandaks jätab soovida ka küünetehnikute endi suhtumine enesetäiendamisse. Pärast esimest õpet ei kiputa end enam täien­dama, piirdutakse kunagi ametitee alguses läbitud koolituse või paariga. Pahatihti unustatakse, et alati on midagi juurde õppida ning igal koolitajal on kindlasti varuks mõni tarkusetera või prak­tiline nipp, mis aitab küünetehnikul oma tööd varasemast veelgi paremini teha.

Kvaliteet algab küünetehniku oskustest

Loomulikult ei ole kliendi jaoks vahet, millist kaubamärki kandvate materjalidega tema küüsi modelleeritakse või kus küünetehnik on õppinud. Klient soovib küüsi, mis näeksid välja kenad, loomulikud ja püsiksid kindlalt ühest hooldusest teiseni. Tüütuks ja ebamuga­vaks muutub kunstküünte kandmine siis, kui küüsi tuleb hoolduste vahepeal iga nädal parandamas käia.

Nagu eelnevalt märkisin, erinevad meil pakutavad koolitused nii pikkuse, mahu kui ka jagatavate teadmiste poolest. Samas arvan, et ükskõik missuguseid õpinguid küünetehnik ka poleks, läbinud, on oluline, et ta tunneks hästi tooteid, millega töötab. Turul leidub suures valikus erinevaid kunstküünematerjale ning küünetehnikute vahel käib tihe vaidlus, millised neist on parimad. Samas ei määra tehisküünte kvaliteeti mitte niivõrd kasutatavad tooted, vaid hoopis küünetehniku tööoskused.

Klientide suust võib sageli kuulda kurtmisi oma küünetehniku üle stiilis „algul tegi hästi, aga pärast läks laisaks”. Arvan, et tõelu­ses on tegemist küünetehnikutega, kes küll oskavad paigaldada kenasid küüsi, kuid kelle teadmised ja oskused jäävad hoolduste tegemisel nõrgaks.

Tegelikkuses tulevadki oma kutsealal pädeva küünetehniku oskused ja vilumused esile küünehoolduste käigus. Pärast kolmandat-neljandat külastust sama teenindaja juurde peaksid kliendiküüned nägema välja pea samasugused nagu siis, kui need paigal­dati, ning püsima hooldusest hoolduseni. Kui nii, siis on küünetehnik oma tööd hästi teinud.

 

Olenemata tehnikast, olgu tegemist akrüül-, geel- või kangas-tehnikaga, pean kunstküünte  „õnnestumisel" kõige olulisemaks õigesti viilitud küünekuju. Seda pole mitte üksnes ilus silmale vaadata, vaid see on ka tähtsaim abinõu, et vältida küünte kerget murdumist.

Levinumad probleemid kunstküüntega ja nende põhjused

Kunstküüned murduvad:

  • Stressipunkt puudub.
  • Stressipunkt on küll olemas, kuid tehtud valesse kohta. Näiteks liiga küüneotsa lähedusse viidud stressipunkt teeb küüne otsast raskemaks ning küüs murdub kergemini.
  • Küüs on liiga õhukeseks viilitud.
  • Küüned on liiga pikaks jäetud. Kunstküüne pikkus peaks olema vastavuses naturaalse küüne pikkusega ehk maksimumpikkus võiks olla samas suurusjärgus kliendi loomulike küünte pikkusega.

Kunstküüned tulevad tagantpoolt lahti:

  • Loomulikul küünel on küünenahad halvasti puhastatud, mistahes materjal ei püsi nahal ja lööb lahti - põhjuseks
  • küünetehniku hooletu töö.
  • Ka siin võib põhjuseks olla valesti valitud küünepikkus.
  • Hoolduse käigus pole vana lahtiolevat kunstmaterjali korralikult eemaldatud.

Kunstküüned tulevad vabast servast lahti:
Seda juhtub tihti geelitehnika puhul, aga ka teiste tehnikatega. Geelist rääkides võib arvata, et vaba serv pole õigesti suletud. Ka juhul, kui klient kodus ise küüsi lühemaks viilib, võivad küüned ser­vadest lahti tulla.

Kunstküüne servadesse tulevad mõrad:

  • Kunstmaterjal on servast liiga õhukeseks viilitud.
  • Servad on jäetud korralikult kunstmaterjaliga katmata.
  • Hoolduste käigus on jäetud mõrad korralikult eemaldamata.
  • Hoolduste käigus on servad ära viilitud ja küüs liiga kitsaks tehtud. Sellisel juhul tuleks küüs šablooniga uuesti üles ehitada.

Töövahendid korda!

Kindlasti tuleb kontrollida töövahendite kõlblikkust ja kulumisastet. On selge, et kulunud viilid ja narmendavad plokkpoleerid ei tee küünetehniku tööd lihtsamaks. Samuti peaks jälgima küüneharjade heakorda - pahatihti kasutatakse poolenisti kadunud harjastega küüneharja, mille abil on raske tolmu küünelt eemaldada. Aeg-ajalt tuleb välja vahetada freesiotsad ja geelltehnika puhul ka UV-lambi pirnid. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka pintsleid, sest päevinäinud pintsliga on pea võimatu kattematerjali korralikult küüntele kanda. Loomulikult peab küünetehnik põhjalikult tundma küünemodelleerimisvahendeid, millega ta töötab, sest vahel võib juhtuda, et mõne väga hea toote rikub ära oskamatu kasutaja. Maaletoojate juures korraldatakse ka tootekoolitusi ning usun, et Investeering koolitusse tasub end kindlasti paremini ära kui klientide peal katse ja eksitusmeetodi rakendamine.

Unustada ei tohiks sedagi, et igal koolitajal on varuks nõuandeid ja õpetusi, mida tasub kõrva taha panna ja millest küünte modellee­rimisel omaenda „käekiri” kujundada. Kõige tähtsam on, et küüned püsiksid hästi ja näeksid kaunid välja - siis on kliendid rahul ning küünetehnik kõike õigesti teinud.

Lisaks eelnevatele on olemas veel terve rida põhjuseid, millele tuleks mõelda, kui kliendid pole oma kunstküüntega rahul ning küünte tegemine millegipärast ei õnnestu.