Kas kunstküüned on moes või mitte?

Angela Anton Küünetehnik-koolitaja Ajakiri „Beauty Salon” Oktoober 2007.a.

Paljude iluteenuste kõrval, mida Eestis pakutakse, on kunstküünte ajalugu üsna lühike. Esimesed küünetehnikud alustasid umbes 10-15 aastat tagasi. Võib öelda, et nimetatud ala on üsna lapsekingades ja seega on ka lastehaigused veel põdemata. Julgen arvata, et see on ka üheks põhjuseks, miks just küünetehnikud sageli arvustajate, skeptikute või lihtsalt kriitikute märklauaks satuvad.

Naiste käte ilu on aegade jooksul peetud väga oluliseks, paraku reedavad käed vanuse ja elustiili. Tavamaniküür on väga tänuväärne abivahend käte hooldamiseks, kahjuks on aga nii, et hoolitsetud käed ei garanteeri alati kõigile ühepikkuseid, tugevaid ja korrapärase kujuga küüsi. Seda võimaldavadki ainult kunstküüned.

Olen lugenud väga julgeid arvustusi stiilis „kunstküüned ei ole enam trend” või kohanud seisukohta, et kunstküüs on alati ülipikk, kandiline ja võimalikult punane. Samuti võib sageli kohata teemasid, mille järgi on üks tehnika, pean siin silmas geeli, kangast või akrüüli, oma küünele ohutum kui teine, või et üks tehnika on loomulikum kui teine. Sellist loetelu võib veel kaua jätkata.

Reaalsus aga näitab hoopis muud. Olen nõus väitega, et kunstküüned pole enam ammu trend, vaid need on saanud naistele sama tavaliseks ja loomulikuks kui juuksuri või kosmeetiku külastamine. Ühe või teise tehnika eelistamine on ka igaühe isiklik valik, ent professionaalne küünetehnik peaks ilma eelistusteta oskama kõiki kolme tehnikat, teades samal ajal, et algkomponent on kõigil üks.

Kogemus ja aeg näitab, et kunstküünte tarbijaskond aina kasvab ning sihtgrupp laieneb. Kunstküüned on populaarsed nii koolitüdrukute kui keskealiste prouade hulgas. Vahe on ainult selles, et mõned eelistavad ehk rohkem silmapaistvamaid ja pikemaid kunstküüsi, teised aga lühikesi, ovaalseid ning tagasihoidlikke. Hästi tehtud kunstküüs võib olla äravahetamiseni sarnane loomuliku küünega. Samuti on võimatu kindlaks teha hästi tehtud kunstküüne tehnikat, kui see on lakiga käetud.

Nagu öeldud, on ala alles noor ja sellest on tingitud ka küünetehnikuid valdav eba-selgus/-kindlus. Seda "varsti ei ole enam moes" juttu on räägitud niikaua, kui kunstküüned on turul olnud.

Hiljutine ilumess aga tõestas taas kord, et huvi kunstküünte vastu on siiski suur ja järjest rohkem ilmub turule uusi kaubamärke ning ka uusi maaletoojaid. Samuti tekib juurde huvilisi, kes kunstküünte tegemist õppida soovivad.

Nagu igal alal, on ka siin oma kitsaskohad. Pikk arengutee ootab ees nii küünetehnikute koolitamist kui ka täiendamist ja eks sellega ole samuti nagu igal alal: tublimad ja paremad jäävad püsima ning vähem motiveeritud katkestavad tegevuse. Tähtis on see, et küünetehnikud sooviksid ise areneda ja oma tööd eelarvamusteta ning heal tasemel teha.

Kindel on see, et nii nagu iga päevaga täieneb näiteks juuksurite tehnoloogia või kosmeetikatööstus, nii areneb ka kunstküünte tööstus. Tooted muutuvad järjest lihtsamaks ja küünesõbralikumaks. Tänapäeva naistele, kes hindavad aega ja mugavust, on korrektselt ja kvaliteetselt tehtud kunstküüned parim viis oma käed püsivalt korras hoida. Mis värvi ja kui pikad või mis tehnikas need küüned tehtud on, jäägu igaühe enda ja/või tema küünetehniku soovituseks või valikuks.